Harley-Davidson tuntud mootorimüdin võib vaikselt ajaloohämarustesse hakata kaduma, sest  plaanib juba viie aasta pärast tuua turule oma esimese elektril töötava mootorratta.

Praegu on kogu asja kohta veel üsnagi vähe informatsiooni, kuid asi peaks hakkama välja nägema Harley-Davidsoni Project LiveWire raames välja töötatud tsikli moodi (avafotol). Niimoodi ütles LiveWire’i välja töötanud Sean Cummings Milwaukee Business Journalile.

Project LiveWire on siiski vaid erinevatel messidel näitamiseks mõeldud prototüüp.

Kogu idee kõige suuremaks proovikiviks saab olema see, kui pika suudab ratas läbida ühe laadimisega. LiveWire’i prototüüp suutis parimal juhul läbida 96 kilomeetrit. See on tingitud asjaolust, et Harley-Davidsonil ei ole kasutada laia põhja, kuhu panna sõiduki akud nagu Teslal ja teistel elektriautosid tootvatel firmadel.

Siiski on tegu märkimisväärse ideega firma poolt, kes on tavapäraselt olnud pigem tuntud valjude bensiinil töötavate mootorrataste poolest.

Avafoto: Harley-Davidson

Täna esitlesid Tele2 Eesti ja Nokia Tallinnas maailmaesmaesitluse raames kommertsvõrgul toimivat kitsaribalist asjade interneti (IoT) tehnoloogiat, mis Tele2 sõnul loob läbimurde asjade interneti ja tarkade seadmete plahvatuslikus levikus.

Info edastamiseks kitsast ribalaiust kasutav asjade internet võimaldab Nokia Lääne-Euroopa juhi Wolfgang Hackenbergi sõnul pikaajaliselt ja senisest kordades kuluefektiivsemalt võrku lülitada asjad, mis saadavad enda kohta informatsiooni väga väikeste andmepakettidena.

"Siiani on asjade interneti võidukäiku takistanud aku vastupidavuse ja kulukate seadmete probleem. Uue tehnoloogia aitavad edulooks muuta pisikesed paarieurosed kiibid, mis edastavad 4G sagedustel üliväikseid andmemahtusid," lubas Nokia juht.

"Tänu neile peab aku vastu vähemalt kümme aastat ning varasemast kümme korda parem leviala ja siselevi võimaldavad seda kasutada nii eraldatud piirkondades kui sügaval hoonete sees, kasutades selleks olemasolevaid 4G mobiilsidevõrke kõige kuluefektiivsemal viisil," lisas Hackenberg

Üliodav temperatuurisensor võib ära hoida eluohtliku olukorra

Tänasel demonstratsioonil esitleti tarka temperatuurisensorit, mis edastab infot üle õhu, kasutades Tele2 4G võrgu 2100 MHz sageduse kitsast ribalaiust.

Kohapeal demonstreeriti uusima tehnoloogia abil, kuidas targa sensoriga varustatud auto suudaks ise jälgida sõidukis kuumal suvepäeval tõusvat temperatuuri ning anda omanikule märku ohtlikult kõrgeks tõusnud kraadidest, vältimaks õnnetusi autosse jäänud laste, koduloomade või toiduga.

Demonstratsioon viidi läbi Tele Eesti tegevjuhi Argo Virkebau isikliku sõiduautoga, mille sisetemperatuur tõsteti 50 kraadini. Enne temperatuuri tõstmist asetati autosse kaks jäätist ning lilled. Maksimumtemperatuur saavutati kõigest viie minutiga ning pärast 20-minutilist seismist olid jäätised täiesti ära sulanud ning lilled närbunud. 

Asjade internet läheb massidesse 

Uue, Eestis katsetatava tehnoloogia kasutusvaldkond on Tele2 tehnoloogiadirektor Ervins Kampansi sõnul väga lai – see võimaldaks lisaks autodele võrku lülitada ja targaks muuta uue põlvkonna vee- ja elektrilugerid, valveseadmed ning kodumasinad, mis on seni töötanud 2G peal. Samuti avab lahendus uusi võimalusi hoonete valgustus- ja küttesüsteemide targal automatiseerimisel, kaugmeditsiinis, põllumajanduses, metsanduses ja mujal.

Demonstratsiooniga tähistati olulist teetähist kitsaribalise asjade interneti plahvatuslikus levikus – eile kinnitas mobiilside 2G, 3G, 4G ja 5G standardeid välja töötav 3GPP uue tehnoloogiastandardi, võimaldades hakata töötama teenuse kommertskasutusse viimise suunas.

Hackenbergi ja Kampansi sõnul vajab Tele2 Eesti tehnoloogia pakkumiseks vaid virtuaalset tarkvarauuendust 4G-tugijaamades ning on valmis teenuse esimeste seas klientideni viima. Kampans lisas, et Tele2 on koostöö osas juba löönud käed kohaliku idufirmaga Cityntel, mis tegeleb targa tänavavalgustusega.

Jiaqiang Xu nimeline Hiina päritolu mees arreteeriti detsembris väidetavalt tehnoloogiafirmale IBM kuuluva lähtekoodi varastamise eest.

Detsembris süüdistasid prokurörid meest ärisaladuste varastamises ning katsetes müüa varastatud koodi teistele firmadele.

Sel nädalal aga teatas USA justiitsministeerium, et varem IBM-is töötanud tarkvarainsenerile esitatakse täiendavaid süüdistusi.

Seekord süüdistatakse meest majanduslikus spionaažis ning ärisaladuste varastamises.

Avafoto: Michael Cote

Kohtinguäpp Bumble alustas koostööd Spotifyga ning nüüd on võimalik näha, milline muusika kohtingukandidaadile meeldib.

Kui kaks kontot on ühenduse loonud, näitab Spotify integratsioon neid palasid, mida kasutaja on kõige rohkem kuulanud. Rakendusest on samuti võimalik vajutuse abil muusikapalasid Spotifys kuulama hakata.

See tähendab, et lisaks välimusele ning muule informatsioonile saab nüüd enne kohtumist teada, millise muusikamaitsega teine inimene on.

Seega, kui kasutaja soovib oma muusikamaitset näidata, kuid tahab mõne aspekti sellest peidus hoida, peab ta tegema teise Spotify konto ning neid palasid selle kaudu kuulama.

Uuendus jõuab rakendusse järgnevate nädalate jooksul.

Foto: Bumble

BMW Group avaldas enda nägemuse sellest, milline võiks tulevikus välja näha isesõitev Rolls-Royce, BMW ning Mini. Tulemused on pehmelt öeldes omapärased.

BMW Group'i nägemus tuleviku Rolls-Royce'ist

BMW Group

Firma on enda sõnul proovinud luua isesõitvad autod, millega inimestel oleks siiski teatav emotsionaalne side. Lisaks teatas BMW, et ilmselt mitte väga kauges tulevikus on enamik autodest täielikult autonoomsed ning inimesed liiguvad ringi ratastel robotitega.

BMW Group'i nägemus tuleviku Minist

BMW Group

BMW Group’i alla kuuluvad nii BMW, Mini kui ka Rolls-Royce. Tulevikuautodest visiooni väljatöötamine võeti ette, märkimaks ettevõte 100. aastapäeva ning ideed peaksid andma aimu sellest, milleni firma plaanib jõuda järgmise 100 aasta jooksul.

Avafoto: BMW Group

Google selgitas USa presidendivalmiste ühe skandaali valguses, et Google’i otsingumootor ei soovita otsinguid, mis võivad kellegi kohta halba informatsiooni jagada.

Internetis hakkasid liikuma süüdistused selle kohta, et Google kaitseb USA presidendikaandiks saada üritavat Hillary Clintonit, mitte soovitades otsida terminit "Hillary indictment".

Google selgitas seepeale, et nende otsimootor üritab vältida olukordi, kus otsingusooritajal soovitatakse otsida termineid, mis võib kellegi kohta esile tuua halvustavaid või laastavaid vasteid.

See on selge ka siis, kui teha otsing teise potentsiaalse presidendikandidaadi Donald Trumpi kohta. Trumpi kohta on kirjutatud artikleid, mis räägivad nii vägistamistest kui ka kohtuasjadest, kuid kui hakata otsima terminit "Trump ra..", siis otsimootor ei soovita otsida täisterminit "Trump rape" (vägistamine).

Google’i otsimootor üritab harilikult arvata, mida kasutaja otsida üritab. Seega kui kirjutada otsimootorisse sõna "Toomas", siis lisab Google sinna ise juurde termini "Hendrik Ilves", kuna see on see, mida inimesed harilikult otsida soovivad.

Foto: kuvatõmmis

Facebook võtab kiirsuhtlust tõsiselt. Botid, videokõned, konverentskõned, kleepsud, emojid ja hiljuti ka SMSi saatmine. Nüüd on tulekul veel üks suur uuendus, mille käigus kujundatakse täielikult ümber Messengeri mobiilirakendus.

Kui varem näitas Messenger hiljutiste sõnumite all tõesti ainult hiljutisi sõnumeid, siis nüüd hakkavad nende järel olema ka lemmikkontaktid, kellega kasutaja kõige rohkem suhtleb. Nii saab parima sõbra või pereliikmega kiiresti ühendust võtta. Lisaks sellele on nüüd lihtne näha, kes parasjagu võrgus ja saadaval on.

Sarnaselt Facebooki põhiäpile asub Messenger kuvama inimeste sünnipäevasid, et oleks meeles oma sõbrale õnne soovida.

Riigikogu võttis vastu seadusmuudatuse, mis lubab kodanikel ja e-residentidel pangakontot avada ilma kontorisse minemata. Pankade sõnul tuleb aga enne täpsemate lahenduste välja töötamist oodata ära riigipoolsed tehnilised nõueded.

LHV jaepangudse juhi Andres Kitteri sõnul saab täpsematest tehnilistest lahendustest rääkida pärast seda, kui rahandusministeerium on tehnilised nõuded uuele süsteemile ära kirjeldanud.

"Kuid töö kaugtuvastuse pakkumiseks juba käib. Kuna tegemist on meie jaoks ikkagi tavapärase kliendi registreerimisega ja tegevused sarnanevad juba senisele praktikale ning muutub ainult kanal, siis inimesi me otseselt selle pärast juurde võtma ei pea," ütles Kitter.

Ka Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul peavad nad kõigepealt ootama ära rahandusministeeriumi määrused infotehnoloogiliste vahendite abil konto avamiseks.

"Need hakkavad reguleerima nõudeid tehnilisele lahendusele, protseduurireeglitele ja teenindusprotsessile," rääkis Siilivask. "Pärast nende vastuvõtmist ja analüüsi saame lõplikult hinnata oma tegevuskava ja ajaplaani."

SEB kommunikatsioonijuhi Evelin Allase sõnul on turul olemas isiku tuvastamiseks erinevaid tehnilisi lahendusi pakkuvaid teenusepakkujad, kuid alati on võimalus pangal ka ise lahendus välja töötada.

Nordea pressiesindaja Jane-Liina Liivi sõnul pakub Nordea juba praegu olemasolevatele klientidele veebikohtumiste võimalust. "Kaugtuvastamine ehk veebikohtumiste platvorm on meil juba olemas, olemasolevate klientidega me juba viime neid läbi. Samuti saame veebikohtumise teel sõlmida digiallkirja toel kõiki lepinguid," ütles Liiv.

Pangad on positiivselt meelestatud

Kitteri sõnul suhtub LHV uudsesse lahendusse aga positiivselt. "Suhtume kaugtuvastuse võimalusse väga positiivselt ja meil on väga hea meel, et selline muudatus on jõudnud seadustesse," ütles Kitter.

Samuti on Kitteri sõnul lahendus LHV hinnangul piisavalt turvaline.

Siilivaski sõnul on pankade äri keskmes usaldus, seega ei tee nad mingeid kompromisse kliendi tundmise osas. Ta rääkis, et selle saavutamiseks on paika pandud näost-näkku kriteerium, mis tähendab, et klient tuleb ärisuhte alguses näost näkku tuvastada.

"Ka peame me mõistma tema ettevõtte ärihuve, tegelikke kasusaajaid, raha allikaid ja siin tegutseva pangana muidugi ka seoseid Eestiga," ütles Siilivask.

Turvalisust kommenteerides ütles Siilivask, et neile teadaolevalt ei ole kavas kliendi tuvastamise reeglite lõdvendamist ning säilivad nii kliendi näost näkku tuvastamise reeglid tänasel moel, kuid lisandub ka turvaline võimalus teha seda elektroonilist kanalit kasutades, mis on turvaline.

"Tegemist on tehnoloogilise arendusega, mis koos Eesti riigi poolt juba ID-kaardi või e-residendi tunnistuse väljaandmisel tehtud isiku tausta põhjaliku kontrolliga on igati mõistlik ja tänasega samaväärse turvalisuse tasemega lahendus," ütles Siilivask.

Allase sõnul on nad koostöös pangaliiduga olnud seadusloome protsessi juures ning esitanud omapoolsed ettepanekud pangasuhte loomise protsessi nõuete kohta. "Näeme, et isiku tuvastamine tehnoloogia abil võimaldab muuta isikusamasuse tuvastamise mõnes aspektis veelgi turvalisemaks, näiteks kasutades biomeetrilist tuvastust," ütles Allas.

Foto: Scanpix

Mais üllatas Telia Eesti teatega, et mitmed kaua ametis püsinud inimesed firma juhtkonnast lahkuvad ja nende asemele asuvad uued inimesed. Üks neist, uus tehnoloogiajuht Kirke Saar on meil saates ja räägib oma plaanidest.

Saatejuht Henrik Roonemaa tehnoloogiauudiste portaalist Geenius.ee.

Kuula saadet siit:

Tänases saates palju uudiseid: OnePlus 3 tulek, Apple WWDC meiepoolsed kommentaarid, LeiserTV teema, miks Microsoft LinkedIni ostis ja palju muud.

Saate teemad:

• OnePlus 3 + et Elisa hakkab müüma
• Leiser TV
• Apple WWDC
• MS ostis LinkedIni
• Jalgpalli EM on tõstnud mobiilse interneti kasutusnumbrid lakke
• Rakvere bussijaama pornofilm, telekate turva üldse

Saatejuht Henrik Roonemaa tehnoloogiauudiste portaalist Geenius.ee, saates lisaks Mart Parve ja Erik Lepikson.

Kuula saadet siit:

Eesti idufirma TransferFast plaanib uuel aastal siseneda suurtele välisturgudele nagu Saksamaa, Suurbritannia ning Skandinaaviariigid.

"Oleme tänaseks kaasanud investoritelt 250 000 eurot ning otsime täiendavaid vahendeid, et laieneda välisturgudele," ütles TransferFasti kaasasutaja Erki Hendrikson. "Teenuse populaarsus Eestis annab meile enesekindlust uuel aastal laieneda suurtele välisturgudele."

TransferFast pakub kiireid pankadevahelisi rahaülekandeid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele kuue suurema Eestis tegutseva panga vahel. TransferFasti ülekanded toimuvad pankade vahel keskmiselt viie minutiga.

“Kiirete ülekannete puhul lahendatakse pakiliste maksete probleemi, kus eraisikud saavad raha kanda oma kohustuste katteks teise panka ning tehes ülekandeid oma pereliikmetele ja sõpradele," ütles Hendrikson. "Ettevõtted kasutavad TransferFasti teenuseid arvete tasumiseks, kui raha laekumisest sõltub näiteks kauba väljastamine või teenuse osutamine ning ka kiireloomulisteks palgamakseteks."

TransferFasti ülekannete maht kasvab iga kuu pea neljandiku võrra.

See algas eelmisel reedel, kui kolleeg Hans Lõugas sättis end kahenädalasele puhkusele minema ja küsis nagu muuseas, et ei tea, kas tal välismaal olles on võimalik ka ETVst jalgpalli vaadata. ETV striimib internetti oma pilti küll, aga kui saate litsents ei luba seda väljaspool Eestit näidata, siis on pildil piirang peal. Seda näeb ainult füüsiliselt Eestis asudes.

Ehk teisisõnu küsis kolleeg Lõugas, milliseid trikke peab kasutama, et ta saaks tarbida teenust, millest eest on maksumaksjana maksnud, milleks tal on igati õigus ning tehniline võimekus olemas. Niipalju kui mina tean, on ka tema välismaal viibimine legaalne.

Mõnedele eestlastele on see siiamaani tuntud olnud ka kui "Ansipi abikaasa "Sajandi armastuse" probleem". Nimelt kurtis Ansip Brüsselisse kolides, et ta abikaasa ei saa Kanal2st seda türgi seriaali vaadata, sest geoblokeering ei luba, ning proua Ansipi murest sai üks võrdsete digitaalsete õiguste eest võitlemise märke.

Võib-olla ei ole keskmisel jalgpallisõbrast eestlasel nii palju empaatiat, et proua Ansipi seriaaliprobleemiga suhestuda, aga ehk on jalgpalliprobleem lähedasem. See on olemuslikult täiesti jabur olukord, kus telekanalite lepingud eiravad ilmselget asjaolu, et eestlane võib sõita siit kuhugi teise riiki ja olla seal ikka eestlane edasi, nii ihult, vaimult kui ka internetilt. Sisutootjad kohaldavad meile sunnismaisust ja arvavad, et pruugib inimesel vaid teise riiki sõita, kui võibki ta oma õigustest lihtsalt ilma jätta. Püsid Eestis, oled eestlane, sõidad korra ära, oled maatamees.

Korraks välismaale sõitnud on üks asi, aga arvestatav osa meie rahvast elabki välismaal, rohkem kui 100 000 inimest. Isegi kui me arvame, et see on nende oma viga ja õige eestlane peab kodus püsima, ei saa me üle ega ümber tõsiasjast, et ka niimoodi mõeldes on meist väga machiavellilik neile eesti keeles jalgpalli ja "Sajandi armastust" näidata. Äkki hakkavad nad siis ühel päeval Eestit ikkagi nii palju igatsema, et tulevad siia tagasi ja on taas korralikud eestlased.

Kuna internet on oma olemuselt piirideülene, on seal loomulikult võimalik lihtsasti teeselda, et asud Eestis või kus iganes maailmas. Internetil on sellest täiesti ükskõik. Seda on hakanud ära kasutama igasugused nn teenusepakkujad, kes küsivad raha välismaal asuvatele inimestele Eesti telepildi näitamise eest. Need on illegaalsed teenused, millest aga välismaal elavad eestlased sõltuvad, ja seetõttu on meil kahju, et me ühe sellistest, mille nimi on Leiser TV, eile Geeniuse artikliga vist põhja lasime. Meid hakkas huvitama, mis teenus see on, mispeale telekanalid ärkasid ning jõudsid järeldusele, et Leiser TV kui piraat tuleb politseisse anda.

Aga selliseid lehti ja teenuseid on veel, lausa väga palju. Üks hiljutine uuring leidis, et testitud 23 000st (!!!) jalgpalli striimida lubavast veebisaidist olid pooled pahavaraga nakatunud.

See on klassikaline mittetoimivate reeglite varjukülg: vohab piraatlus, varimajandus ja muu kuritegevus, kusjuures ohvriks on täiesti tavalised inimesed, kellel on tegelikult täielik õigus seda teenust ka ilma kahtlaste vahendajateta tarbida.

Seni, kuni Euroopa Liit asja lahendab, saab aga iga kodueestlane oma tuttavatele väliseestlastele abiks olla.

Välismaal olevad eestlased peavad jätma internetis mulje, et nad tegelikult viibivad Eestis, ning pärast seda saavad nad rahumeeli Eesti telesaateid vaadata. Selle asja nimi on VPN. Igaüks, kellel on kodus kiiremat sorti netiühendus, võib selle oma arvutisse püsti panna ja välismaal elavatele sõpradele parooli anda. See pole ülemäära keeruline ega maksa midagi. Kes ise ei oska, võib paluda mõne IT-asjatundjast sõbra abi.

See, mida ma soovitan, pole ilmselt seaduslik, aga ausalt öeldes mis siis. Väga ebaseaduslik see ka pole, kui seda parooli just tuhandetele ei jaga või müüma ei hakka. Sõpru rumalate reeglite eest kaitsta on täiesti normaalne.

Geeniuse peatoimetaja Henrik Roonemaa tehnoloogiakolumn ilmub Postimehes igal teisel nädalal. Ilmumisele järgneval esmaspäeval toome selle ka Geeniuses ära. Loo originaallink on siin: http://arvamus.postimees.ee/3735437/henrik-roonema-aita-valiseestlast-na...

Avafoto: Scanpix

Telia Eesti teatas, et saavutas koos Ericssoniga läbi viidud testides oma 4G võrgus mobiilse andmeside allalaadimisel kiiruse 1 Gbit/s. Saavutatud kiirus on suurim Eestis ja kordab aprillikuus sooritatud Euroopa tipptulemust.

Telia Eesti raadiovõrgu ja transmissiooni osakonna juhataja Ermo Polma sõnul saavutati ettevõtte 4G-võrgus 1 Gbit/s kiirus mitme erineva tehnoloogilise võtme koostöös.

Selleks kasutati kolme sagedusplokki ehk 1x1800 Mhz ja 2x2600 MHz, millest igaühel on 20 MHz laiused kanalid. Igal sagedusel on kasutusel neli paralleelkanalit (4x4 MIMO), samas kui näiteks igapäevane 4G LTE võrk kasutab 2x2 MIMO-t. Lisaks kasutatakse 1Gbit/s kiiruse saavutamiseks ka tavapärasest keerukamat modulatsiooniviisi (256QAM).

"Kokkuvõttes võimaldab see saavutada allalaadimiskiiruse kuni 1,2 Gbit/s," lisas Polma. "Sellega oleme näidanud Ericssoni tehnoloogial baseeruva raadio- ja tuumikvõrgu võimekust selliste kasutajakiiruste kasutuselevõtuks."

Kõik testi juures kasutatud Ericssoni riistvara ja tarkvara elemendid on täna saadaval ka kommertskasutuse tarbeks. Samas pole täna veel müügis selliseid lõppkasutajate seadmeid, mis võimaldaks kuni 1 Gbit/s kiirust ka reaalselt kasutada.

Millist brauserit sa oma arvutis kasutad? Kui uskuda Geeniuse statistikat, siis on valdav enamus teist Google Chrome'i fännid. Kõigile sülearvutikasutajatele on aga kurb uudis: Chrome mõjub akukestvusele hävitavalt, nagu ka Microsofti äsjasest katsest näha võib.

Microsoft võrdles nelja brauseri energiatarvet Surface Book arvutitel: Edge, Firefox, Chrome ja Opera ning tulemused olid Chrome'i jaoks hävitavad.

Esimene test oli brausimistest, kus brauserid külastasid järjest populaarseid veebisaite nagu Facebook, Google, YouTube, Amazon, Wikipedia ja teised. Arvuti avas seal artikleid ja uusi sakke, vaatas videoid ning tegi muid sääraseid asju, mida kasutajad üldiselt veebilehtedel teevad ning insenerid mõõtsid samal ajal arvuti energiatarvet.

Kõige voolusäästlikumaks osutus neis testides Microsofti enda Edge, kõige rohkem energiat tarbis aga Firefox, kuigi Chrome, Firefox ja Opera olid kõik samas klassis ehk märkimisväärselt energiajanusemad kui Edge.

Sarnaseid tulemusi näitab Microsofti teatel ka kasutajate arvutitest kogutud teave, kus Edge on kõige energiasäästlikum brauser ning nende andmete kohaselt kulutab Chrome kõige rohkem:

 Teises testis striimisid arvutid kõik sama HD-videot, kuni aku tühjaks sai. Edge pidas vastu kolm tundi kauem kui Chrome:

Navigatsiooniäpp Waze hakkas Los Angeles pakkuma lahendust, mille abil rakendus väldib keerulisi ristmikke, kus ei ole valgusfoore ehk meie tunneme neid parema käe reegli ristmikena.

Seda teeb see vaid juhul, kui sõiduaeg selle tulemusena liiga palju ei pikene, nii et kui lähikonnas fooridega ristmikke siiski pole, tuleb julgus kokku võtta ja üle reguleerimata ristmiku sõita.

Waze’i sõnul ei ürita nad tingimata keerulisi ristmikke täielikult vältida, vaid vähendavad nende arve marsruudil. Siiski, kui on võimalik selliseid ristmikke täielikult vältida, pakub Waze ka seda võimalust.

Hetkel on lahendus saadaval vaid Los Angeleses, kuid peagi laieneb lahendus ka New Orleansi ning millalgi üle maailma.

Uuenduse tulemisel lülitub see automaatselt sisse ning kui kasutaja ei soovi seda, tuleb see sätetes käsitsi välja lülitada.

Avafoto: Waze

Me peame tunnistama, et magasime Geeniuses peaaegu maha midagi täiesti geniaalset: tuntud Islandi muusikaline kollektiiv Sigur Rós korraldab seal omalaadset hüpnootilist häppeningi, mida igaüks saab live-video kaudu veel vaid paar tundi jälgida.

Tegemist on järjekordse "aeglase televisiooni" projektiga, kus üks auto sõidab 24 tunniga Islandi saarele vastupäeva ringi peale, taustaks automaatselt genereeruv Sigur Rósist inspireeritud muusika. Kogu 1332 kilomeetri pikkuse reisi kannab otse üle Islandi telekanal RÚV 2, kuid see on nähtav ka YouTube'is otseülekandena.

Mis selle asja mõte on?

"Ajal, mil kõik liigub nii kiiresti, tahtsime me teha midagi täiesti vastupidist," ütles Sigur Rósi liige Jónsi Birgisson. "Aeglane televisoon on selle maailma vastand, kus me praegu elame. See toimub kõik reaalajas ja väga aeglaselt."

Eepilise autosõidu muusika genereerib tarkvara reaalajas, aga ta kasutab selleks elemente Sigur Rósi muusikapalast "Óveður".

Vaata videot siit:

LHV pank tõi turule väikestele ja keskmistele ettevõtetele mõeldud panga API teenuse, mis tähendab, et nüüd ei pea Eestis enam olema suurettevõte selleks, et näiteks makseid ja laekumisi läbi oma raamatupidamisprogrammi jälgida ning see annab teoreetiliselt võimaluse ka Eesti innovaatiliste pangaäppide tekkeks.

“Pangaliidesed on mõnda aega juba olemas olnud, aga Eestis pigem suunatud suurele kliendile,” rääkis LHV jaepanganduse juht Andres Kitter. “Vaadates, kuhupoole täna ettevõtted ja ka näiteks idufirmad liiguvad, on mõttekas teha midagi, mis on praktiliselt kasutatav ka väiksematele ettevõtetele."

LHV pangaliides on hea uudis ka neile ettevõtetele, kes ei taha ise pangaga ühendumiseks tarkvara arendada, sest pangal on käimas läbirääkimised mitme majandustarkvara pakkuva ettevõttega, mis selle oma võimaluste hulka varsti lisavad. See tähendab, et kõigi väikeettevõtjate tüütu kohustus käia käsitsi kuhugi märkimas, millised arved on laekunud ja millised mitte, saab varsti lõpu ning arvuti teab edaspidi ise, millised arved on üle tulnud ja millist võlgnikku tuleks pigistama hakata.

Aasta aega arenduses olnud projekt oli viimased kuu aega kasutajate käes testis ning nüüdsest on avatud. 50 euro eest kuus võib iga ettevõte sellega liituda, töötada läbi tehnilise dokumentatsiooni ning liidestada selle oma raamatupidamis- või muu ettevõttes kasutatava tarkvaraga.

“Esimene funktsionaalsus on maksete teavitused ja konto väljavõte,” ütles Kitter. “Maksete tegemine on praegu arenduses."

LHV maksete tootejuht Elina Kaseväliütles, et nende pangaliidest eristab konkurentide omast kaks asja: esiteks tehniline erinevus, sest nende liides valmis praegu ja teistel kuni kümmekond aastat tagasi ning teiseks hind.

“Meil on kuutasu, aga hinnastamine on väga läbipaistev,” rääkis Kaseväli. “Ühtegi muud tasu ei kaasne. Teiste pankade hinnakirjadest on keeruline aru saada, milline see lõpphind siis ikkagi on."

Lisaks sellele on nüüd teoreetiliselt võimalik igaühel turule tuua äppe, mis saavad pangakontole ligi, olgu need mingit sorti ülekandeäpid või hoopis näiteks pangaväljavõtete analüüsimise äpid.

Avafoto: Scanpix

Tele2 ning Telia ei plaani Eesti turul sarnaselt Elisale OnePlus 3 nutitelefone müüma hakata, sest nende hinnangul on huvi ostjate nende vastu väike.

Tele2 kommunikatsioonijuhi Egle Merbachi sõnul ei hakka Tele2 Eestis OnePlus 3 nutitelefone müüma, sest siinsetel klientidel ei ole nende vastu Tele2 hinnangul huvi. Lisaks on Merbachi sõnul neile telefonidele kvaliteetset järelhooldust keeruline garanteerida.

Telia kommunikatsioonijuhi Raigo Neudorfi sõnul ei ole Telial samuti plaanis hakat OnePlus 3-e müüma.

Elisa teatas, et nemad hakkavad OnePluse 3-e kõigepealt müüma Soome ning käib töö ka selleks, et seadmed Eestis müügile tuua.

Foto: OnePlus

Alles see oli, kui Angry Birdsi turundusjuht Peter Vesterbacka uut Tallinn-Helsingi tunnelit ehitada plaanis. Nüüd teatas ta, et lahkub Angry Birdsi tootjafirmast Roviost ja hakkab tegelema uute projektidega.

2010. aastal Rovioga liitunud Vesterbacka on olnud Angry Birdsi eduloo üks eestvedajatest. Tänaseks on Rovio kunagine edu aga languses, 2012. aastal telefonimängude edetabelite tipust jäänud sära on kustumas. Viimati lõi firma Angry Birdsi teemalise multifilmi, mis on maailmas mõningast populaarsust kogunud.

"Nüüd on aeg minna ja tegeleda veidi suuremate asjadega," ütles Vesterbacka väljaandele Helsingin Sanomat. "Roviol läheb praegu hästi. Mängutööstus on pidevalt kasvamas ja filmiga läks meil ka hästi. Probleeme ei ole, vastupidi,“ lisas ta.

Millega Vesterbacka nüüd tegelema hakkab, ei ole teada, kuid ehk saame me tänu temale varsti tunnelis Helsingisse sõita?

Eilses Raadio 2 “Tehnikaminutite” saates käis külas identifitseerimisplatvormi Veriff asutaja Kaarel Kotkas. Esialgu eestlastele ning e-residentidele pakutav teenus avab võimaluse avada pangakonto kodust lahkumata. 

Saate teemad: 

• XBOX One S
• YouTube’is tehti 24 tundi kestnud otseülekanne ringsõidust Islandil
• LG tootevalikusse lisandus sääskesid peletav televiisor
• Siri abil saab hakata tellima Taxify autot
• Microsoft sisenes kanepiärisse
• Waze hakkab vältima reguleerimata ristmikke

Saade on järelkuulatav Soundcloudist. Otse-eetris on “Tehnikaminutid” teisipäeviti kell 14.15 Raadio 2-s. Saatejuhid Ronald Liive ja Eeva Esse.