Eesti digitaalse turunduse spetsialist ja digiagentuuri Convertal partner Taavi Raidma viibis mai lõpus nädal aega Indias Hyderabadis, et koolitada ja nõustada kohalikke idufirmasid.

Raidma viibis rahvusvahelise mentorina kiirendis Spark10, esines kohaliku startup-ökosüsteemi arenguid lahkavas paneeldiskussioonis Startup Catalyst ning andis kaks avalikku esinemist Hyderabadi suurimas startup-keskuses T-Hub ning Spark10's. 

Raidma sõnul on koostöö India ettevõtetega kasulik nii Convertalile kui ka Eesti ettevõtetele laiemalt.

"Tegu on rahvaarvult Eestist tuhat korda suurema turuga, mis on samas näiteks startup-ökosüsteemi arengu osas meiega väga sarnases faasis," rääkis Raidma. "Ka on näha nendepoolset valmisolekut teha koostööd ja areneda koos väliste partneritega. Esmalt vaid mentorluse eesmärgil ettevõetud reis lõppes meilegi üllatavalt mitme väga konkreetse koostööplaaniga kohalike ettevõtetega."

Avafoto: Spark10

Taxify toetab oma juhte ning aitab neid, juhul kui taksojuhtide reidi tulemusena peaks nende autojuhid trahve saama, ütles Taxify kaasasutaja Martin Villig Geeniusele.

Villigu sõnul tuleb esmalt näha, mis juhtub, kuid taksojuhid on avaldused võimeorganitele esitanud.

"Taxify ootab esmalt ära järelvalveorganite otsused ja seejärel otsustab järgmised sammud," ütles Villig.  "Eelmisel aastal toimunud kahe sarnase juhtumi uurimine lõppes meile teadaolevalt politsei poolt vaid hoiatusega ja trahve ei tehtud. Politsei poolt tehtud hoiatus ka mõistetav, sest transpordi valdkonnas on viimasel aastal toimumas kiired muudatused ning turule on järjest tulnud uued elektroonilised teenused, mida polnud sellisel kujul olemas tänase Ühistranspordiseaduse planeerimise hetkel. Riigikogus arutluses olev uus kokkleppevedude seaduseelnõu näitab riigi meelsust, kuidas uusi arenenevaid teenuseid peaks reguleerima."

Villigu sõnul ei tea Taxify, kes reedestest klientidest oli taksojuhtide testsõitjad ning kes olid harilikud kliendid.

Taxify andis reedel samuti mõista, et nad toetavad oma juhte igal võimalikul moel:

"Taxify toetab kõiki oma platvormil sõitvaid autojuhte, kui neil on vaja juriidilist või muud tüüpi tuge. Meil on täna kolme tüüpi juhte: taksojuhid, juhiga autorentijad ja eraisikutest kokkuleppevedajad. Esimesed kaks on seadusega reguleeritud, kolmandad ootavad riigikogus uue seaduse vastuvõtmist. Me saame aru taksojuhtide murest oma tuleviku pärast, kuid oleme veendunud, et äppide vahendusel tellitavad autod ei pea olema ilmtingimata taksod, kui nad pakuvad head teenust. Mis puudutab planeeritud taksojuhtide operatsiooni, siis arvame, et taksojuhid ei peaks oma headele kolleegidele ehk uue aja "taksojuhtidele" sellisel moel survet avaldama. Sisuliselt tehakse sarnast tööd, lihtsalt äpi vahendusel sõites ei ole taksovarustus vajalik. Kutsume siinkohal seadusandjat üles kokkuleppevedude regulatsiooni hoolsalt, kuid kiirelt menetlema, et luua sobiv õiguslik raamistik."

Foto: Scanpix

Microsoft teatas äsja, et ostab ärikasutajatele mõeldud sotsiaalvõrgustiku LinkedIn, mis läheb firmale maksma 26,2 miljardit dollarit. Microsoft loodab tehingu lõpule viia selle aasta jooksul.

Esialgu ei tähenda tehing LinkedIni jaoks suuri muutusi, jättes samaks teenuse põhimõtted ning funktsioonid. LinkedIni tegevjuhiks jääb endiselt Jeff Weiner, kes asub aru andma Microsofti juhile Satya Nadellale. Kogu LinkedIni juhtkond on öelnud, et nad pooldavad tehingut täielikult.

"LinkedIni meeskond on loonud suurepärase firma, mis keskendub erinevate maailmade ühendamisele," Ütles Microsofti juht Satya Nadella pressiteate vahendusel ja lisas, et ühiselt plaanitakse jõuda veelgi kaugemale, ühendades LinkedIni ning Office 365 teenused.

LinkedIni juhatuse esimees Reid Hoffman ütles, et tänane hetk on firma jaoks kui taasasutamine. "Minumeelest on see suurepärane võimalus meie liikmetele ja klientidele ja ma ootan väga, et saaksime ühiselt koostööd alustada," lausus  ta.

Viimase aastaga on LinkedIni kui sotsiaalvõrgustiku populaarsus taas kasvanud. Seda suuresti uuele mobiilirakendusele, millega firma hiljuti välja tuli. Samuti on LinkedIn parandanud oma uudisvoo kvaliteeti ning ostnud online õppekeskkonna lynda.com, et siseneda täiesti uuele turule. Kõik see on kaasa toonud kasutajaskonna aastase kasvu tervelt 19% ulatuses, küündides praeguseks juba 400 miljoni kasutajani üle maailma.

Selle nädala Digitunnis: taksojuhtide aktsioon Uberi ja Taxify vastu, miks see oluline on, et Starman uue võrgu ehitab, kuidas Tele2 telepilti hakkab pakkuma ja palju muud.

Saate teemad:

• Eesti aasta IT nali
• Taksojuhtide aktsioon
• Starmani uus võrk
• Tele2 teleteenus
• Balti suurpankade uus lahendus mobiil-ID asemele
• Praktilised mured suvise elektroonikaga, nõu annab Imre Nõmmik Elisast
  • Rannas, tehnika saab märjaks
  • Kukub maha, lähe kruusaseks
  • Äike lööb
  • Aku ja laadimine, kuidas kuumus mõjub akule, akupangad
  • Autolaadijad ja mürahäired, ka muu Hiina elektroonika
  • Metallikvärvidega korpused
  • Kaaned, aknaga

Saates Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa portaalist Geenius.ee.

Kuula saadet siit:

Nii Tele2 kui ka Telia Eesti pakuvad võimalust oma vana ning kasutuna seisev nutiseade nende juurde viia ning selle väärtuse eest endale uus seade märksa odavamalt soetada. Geenius uuris, milliseid trende telefonide tagastuses näha on.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul on Tele2-e kliendid alates eelmise aasta detsembrist vanu seadmeid taaskasutusse suunanud enam kui 3000 korral. Neist pea 200 korral on inimesed toonud tagasi mitu erinevat seadet.

Telia andmetel on inimesed 1. aprillist kuni 31. maini Teliasse tagastanud telefone enam kui 1500 korral.

Kliendid tagastavad nii uusi ka vanu telefone. Aroni sõnul tagastavad inimesed 5-10 aastat tagasi kasutuses olnud nuputelefonide kui ka päris kalleid nutiseadmeid.

"Enim on tagasi toodud Nokia telefone, millele järgnevad Samsungi ja LG mobiiltelefonid. Viimastel kuudel on aina sagedamini tagasi toodud ka Sony erinevate ajaperioodide telefonimudeleid," ütles Aron. "Kõige sagedamini tagastatakse nuputelefone nagu Nokia 1100, 1616, 1680 Classic, 2100, 3310, 3510, sest selliseid telefone on inimestel kõige enam lauasahtlisse kasutult seisma jäänud."

Telia statistikast võib näha sarnaseid jooni. Kõige enam tagastatakse erinevaid Nokia nuputelefone või pool-puutetundlikke mudeleid.

"Kõigist tagastatud seadmetest moodustasid eelmainitud veidi enam kui 10%," seisab Telia läkitatud pressiteates.

Tagastatakse ka uusi telefone

Lisaks vanematele seadmetele tagastavad inimesed ka uuemaid seadmeid. Telia statistika järgi olid neist populaarsemad iPhone’i mudelid 4, 4S, 5, 5S ning Samsungi erineva perioodi lipulaevad nagu Galaxy S2, S3, S4 ja S5. Teiste seas toodi tagasi veel ka Nokia Lumia seeria nutitelefone ning HTC ja LG mudeleid.

Ka Tele2-te tagastatakse uuemaid nutiseadmeid. "Aina enam tuuakse aga tagasi ka heas korras uusi nutitelefone, mille inimesed eelistavad ise müümise asemel mugavalt meie esinduses uuema seadme vastu välja vahetada," ütles Aron. "Nii on näiteks sadakond klienti oma olemasoleva iPhone’i mudeli tagastanud ja uuema ostnud."

"On selgelt näha, et mida aeg edasi, seda rohkem hindavad ka eestlased mugavust – selle asemel, et näha vaeva oma olemasolevale töökorras nutiseadmele uue omaniku otsimisega Kuldsest Börsist või Soovist, otsustatakse tuua olemasolev seade tagasi mobiilioperaatori juurde, kelle käest ka uus seade vana seadme tagasiostuhinna võrra odavamalt soetatakse," ütles Aron.

Uute telefonide valik kõigub seinast-seina

Telia ning Tele2-e klientide seas on aga näha erinevusi uute seadmete valimisel. Telia klientide seas on populaarseteks asendusostudeks telefonid nagu Sony Xperia Z5 Compact, erinevat värvi Galaxy S7 Edge ning S7 nutitelefonid, Samsung A5 nutitelefonid ning erinevat värvi iPhone 6s mudeleid.

Tele2-e puhul võib aga näha, et kliendid ostavad tagastatud seadme asemele aga erinevaid Samsungi mudeleid, nagu Samsung Galaxy J5, Samsung Grand Prime VE,  Samsung Galaxy Trend2Lite SS, Samsung Galaxy A5 A500FU ning Samsung Galaxy J1 SS. Lisaks sellele on Tele2-e klientide seas populaarne asendusost lohiseva nimega LG C50 LGH340n.

Kliendid, kes eelistavad nuputelefone, ostavad aga seadmeid nagu Doro Primo 405, Doro Primo 215, Nokia 108 ja Nokia 215 Dual SIM.

Foto: Scanpix

Spotify võib varsti hakata laskma uusi albumeid kõigepealt välja enda maksvatele kasutajatele ning alles seejärel neile, kes Spotify teenuse eest igakuiselt ei maksa.

Music Ally andmetel oli voogedastusteenus sellele Radioheadi uue albumi väljalaskmisel lähedal, kuid vajalikku tehnoloogiat ei jõutud välja töötada. Spotify pole teenuse tulevasi plaane kinnitanud, kuid on öelnud, et firma plaanib uute albumite tuleku puhul katsetada erinevaid võimalusi, et nii tasuta kasutajad, maksvad kasutajad kui ka artistid ise oleksid rahul.

Siiani on kogu Spotify sisu olnud kättesaadav võrdselt kõigile kasutajatele, tasuta kasutajatele lihtsalt teatavate piirangutega nagu reklaamid lugude vahel.

Kogu sisu pakkumine kõigile kasutajatele ei ole seejuures artistidele kõige meelepärasem. Näiteks eemaldas laulja Taylor Swift 2014. aastal Spotifyst kogu enda kataloogi ega ole seda siiani sinna tagasi pannud.

Avafoto: MIH83

WhatsAppi kasutajad saavad nüüd sõnumit, millele nad vastata soovivad, kergesti tsiteerida. Lahendus on eriti kasulik grupivestlutes, kus jääb muidu segaseks, kes kellele vastab.

Tsiteerimiseks tuleb soovitud sõnumile paar sekundit näpuga vajutada, kuni avaneb aken, kus saab sõnumeid kustutada või neid tähega märkida. Nüüd on seal juures ka nool, mis sümboliseerib vastamist.

Hetkel ei ole selge, kellel täpselt uuele lahendusele ligipääs on. WhatsApp tegi lahenduse esmalt kättesaadavaks oma Androidiäpi beetaversioonile, kuid ka mitmed tavaversiooni kasutajad saavad juba seda uuendust kasutada

Äpiuuendust selleks vaja ei ole, seega tuleb teada saamiseks seda lihtsalt rakenduses proovida.

Ettevõtete seas populaarne suhtlustarkvara Slack tegi hiljuti kättesaadavaks uue lahenduse: helistamise. Geeniuse toimetus kasutas seda, et Apple’i WWDC otseblogi ajal suhelda, kuid võib kindlalt öelda, et uuesti me seda niipea ei tee.

Põhjuseid, miks me seda lähitulevikus enam ei kasuta on mitu, kuid suurim neist on stabiilsusprobleem. Apple’i üritus kestis umbes kaks tundi, kõne algas aga veidi varem. Seega oleks kõne kestvus pidanud olema umbes 2 tundi ja 15 minutit. Selle aja jooksul katkes kõne aga kaheksa korda.

Oleks tegemist olnud olukorraga, kus kolleegid soovivad lihtsalt aja veetmiseks juttu vesta, oleks kõne katkemine olnud andeksantav. Kuid kiires tempos liikuva ürituse kajastamise ajal on kommunikatsiooniprobleemid väga tõsiste tagajärgedega ning sellega kaasneb mitmeid probleeme. Nende kaheksa kõne katkemise juures tuli jooksvalt nuputada, mis probleemi tekitada võib.

Esmane mõte oli see, et ehk lülitab Slack kõne välja, kui mõne minuti jooksul pole midagi öeldud. Testisime, ei töötanud. Kõne katkes ikka suvalisel hetkel. Teine mõte oli, et äkki on tegemist internetiprobleemiga. See on aga kaheldav, sest kõnes osalejatel pole varem kunagi sääraseid probleeme sarnaste toimingute puhul esinenud.

Seega jääb kõne katkemise põhjus häguseks. Täiesti võimalik, et Slack ei ole veel lihtsalt suutnud oma kõneteenust töölaua rakenduse puhul hästi tööle panna.

Probleemid kõne alustamisega

Teine suur probleem on seotud esimese probleemiga. Kuna kõned pidevalt katkesid, tuli ikka ja jälle uuesti helistada. See ei ole aga sugugi nii lihtne kui esmapilgul tunduda võib. Töölauarakendusega uue kõne alustamine võttis aega umbes 30 sekundit. Sinna sisse ei ole kutsumise peale kulunud aega arvestatud. See pool minutit kulus selleks, et Slack laeks akna, kus kõne olema peaks.

Testisime sama lahendust ka Slacki veebiversiooniga. Seal on olukord veidi parem. Kõne algab kiiremini, kuid Skype’i või Hangoutsi tasemest on asi kaugel. Kui on midagi vaja öelda väga kiiresti, tasub jääda traditsioonilisemate meetodite juurde.

Kuna helistamisaken laadis nõnda aeglaselt, tekkis jälle järgmine probleem. Kõnes osalejad ei teadnud, kas keegi juba üritab uut kõne teha, seega üritasid nad hakata ise uut kõnet tegema. See viis aga olukorrani, mil Slack sai kõneakna laetud ning avastas, et ka teine osapool üritab kõne teha. See omakorda viis selleni, et enne uue kõne tegemist tuli vestlusesse kirjutada "mina nüüd helistan". Kui arvasid, et iga Skype’i vestluse algus "kas sa kuuled mind?" on tobe, siis see viib tobeduse täiesti uuele tasemele.

Probleemid ei lõppe aga siin. Vestluse osapooled kasutasid rääkimiseks erinevaid seadmeid. Nende seas olid nii arvuti, kus töötas töölauarakendus kui ka mobiiltelefon, milles töötas Slacki mobiiliversioon. Kui mobiililt arvutikasutajale helistada, ei hakka mitte helisema arvutirakendus, vaid hoopis mobiil, kuhu sama kontoga on sisse logitud.

Arvutis avatud vestluses ei ole mingit võimalust seda kõnet seal vastu võtta. See viis olukorrani, kus tuli kõne kinni vajutada ja taaskord kirjalikult teada anda, et nüüd helistan hoopis mina.

On selge, et Slackil on veel vaja oma vestluslahendusega palju tööd teha. Seniks aga kasutame Slacki vaid kirjutamiseks ning töömaterjalide saatmiseks, milleks ta on endiselt väga hea.

Eile jõudis müügile Hiina telefonitootja OnePlusi uusim lipulaev OnePlus 3, mis sarnaselt oma eelkäijatele pakub soodsa 399-eurose hinna eest tipptaseme komponente.

OnePlus 3-e seest leiab Snapdragon 820 protsessori, uskmatud 6 GB muutmälu ehk RAMi ning 64 GB salvestusmahtu. Telefoni esiküljel on 5,5-tolline 1080p AMOLED-ekraan, mida katab Gorilla Glass 4.

OnePlus 3-l on 16-megapiksline põhikaamera ning 8-megapiksline esikaamera. Seadme sees on 3000 milliampertunnine aku, mis toetab ka läbi USB-C liidese Dash kiirlaadimist. See tähendab, et päevase kasutuse tagamiseks tuleb telefoni laadida vaid 30 minutit.

OnePlus 3-e esiküljel on 5,5-tolline AMOLED ekraan

Sarnaselt eelmise aasta mudelile on OnePlus 3-l sõrmejäljelugeja, kuid selleaastasele mudelile on lisatud ka eelmisel seadmel puudu olnud NFC tugi, mis tähendab, et telefoni saab nüüd ka mobiilimakseteks kasutada.

OnePlus on oma selleaastase mudeli juures kasutusele võtnud alumiiniumist korpuse, mis tähendab, et enam telefoni tagumist kaant vahetada ei saa. Selle asemel pakub OnePlus aga õhukesi korpuseid, mis on saadaval samade kujundustega, nagu eelmise aasta OnePlus 2 vahetatavad tagakaaned.

Uus mudel on ka märksa õhem, mis tähendab, et nüüd on telefonil ka "kaamerakühm" ehk kaamera on korpuse jaoks liiga suur ning ulatub sellest välja.

OnePlus 3 tuleb karbist välja uusima Android Marshmallow 6.0.1 operatsioonisüsteemiga.

OnePlus 3-e saab endale tellida siit, meie tellisime endale testitelefoni ära ning tarneajaks lubati 16-eurose kiirkulleriga juuni lõppu. See tähendab, et hiljemal juuli alguses tuleb meilt ka arvustus. Seni aga võib vaadata seda videoarvustust, mis telefoni head ja vead ilusti kokku võtab:

Facebook Messenger töötab nüüd ka sõnumirakendusena. Androidi-kasutajad saavad rakenduses lisaks Facebooki-sõnumitele saata ja vastu võtta ka traditsioonilisi SMS-sõnumeid.

Sõnumeid saab näha teiste Facebooki-sõnumite vahel, kuid rakendus kuvab neid lilla värvitooniga. Lilla värvitoon on nähtaval ka siis, kui sõnum avada.

Facebooki-sõnumite puhul saavad kasutajad sõnumite värvi muuta, kuid SMS-ide puhul see võimalik ei ole.

Selleks, et Facebook Messengeri sõnumirakendusena kasutada, tuleb avada Messengeri sätted, valida sealt SMS-i sätted ning määrata Messenger kui vaikimisi sõnumirakendus. Samuti on oluline, et telefoninumber oleks Facebookis kinnitatud.

SMS-tugi töötab vaid Messengeri Androidi-versioonil, sest iOS’i ülesehitus säärast funktsionaalsust ei luba.

Selleks, et sõnumilahendusele ligipääs saada, tuleb äppi oma seadmes uuendada. Nagu alati, võib juhtuda, et osad kasutajad saavad uuenduse enda seadmesse paigaldada enne kui teised.

Facebook lubab, et ühtegi kasutaja sõnumeid nende serverites ei säilitada. Kõiki sõnumeid hoiustatakse ainult kasutaja seadmes.

Foto: Facebook

Heategevuslik telefoniäpp võimaldab igaühel hakata virtuaalselt Vahemerel patrullima ning paadiga saabuvaid ja võib-olla hädas olevaid põgenikke otsima ning neist võimudele teada andma.

Põgenikega tegeleva organisatsiooni Migrant Offshore Aid Station (MOAS) ja Singapuri reklaamifirmast välja kasvanud heategevusüksuse Grey for Good koostöös loodud äpp I SEA kasutab paatide otsimiseks Google'i satelliidifotosid. Kui satelliit lendab üle Vahemere ja teeb sellest fotod, jagab äpp need tuhandeteks tükkideks ehk virtuaalseteks patrullimispiirkondadeks ning iga äpikasutaja saab hakata endale määratud piirkonnal patrullima.

Kui kasutaja leiab satelliidipildilt midagi, mis tundub kahtlane ning mida ta arvab olevat põgenikega paat, saab sellest äpi kaudu kohe teada anda. Äpp küsib petturite ja spämmi ära hoidmiseks sel puhul kasutaja nime, e-postiaadressi ja passinumbrit, kuigi nendena läheb ka valeinfo läbi. MOAS lubab, et kasutajate poolt saadetud info läheb edasi asjaomastele instantsidele, kes sellega edasi hakkavad tegelema.

Ei tea, kas äpp on veel omadega algusjärgus ning tegijad parandavad seda lähemal ajal, kuid praegu on hea idee saanud pooliku lahenduse. Esiteks on satelliidipiltidelt väga raske aru saada, mida sa üldse vaatad. Mina näiteks patrullisin oma mere läbi ja nägin seal sadu valgeid täpikesi, aga kuna fotode skaalast pole mul mingit aimu, ei tea ma, kas tegemist on paatide, laevade või niisama säbruga.

Teiseks pole aru saada, kas igaüks saab ühe kindla patrullimisala, mida tuleb regulaarselt vaatamas käia, kui fotod uuenevad või kui tihti äpp uue patrullimisala annab.

Loodetavasti selgitavad tegijad neid asju varsti ning parandavad oma äppi, sest praegusel kujul on see väga paljulubav ja nutikas idee inimeste kaasamiseks ühe humanitaarkatastroofi lahendamisse.

I SEA on praegu saadaval iPhone'ile, kuid peatselt tuleb ka Androidi-versioon.

Kolm aastat on möödunud Microsofti Xbox One mängukonsooli turuletulekust, seega võib arvata, et konsoolide tootjad hakkavad välja tulema uute uuendatud versioonidega enda toodetest. Nii on teinud Microsoft ning tulnud välja enda uuendatud Xbox One S konsooliga.

Xbox ei paku kasutajatele lihtsalt veidi õhemat versiooni täpselt samast konsoolist, vaid on ka siiski teinud konsooliga mõned sisulised, kuid samas mitte väga revolutsioonilised muutused.

Kõigepealt paksus. Microsoft on teinud Xboxi 40 protsenti õhemaks. Konkreetseid mõõtmeid praegu siiski veel avaldatud ei ole. Lisaks on ettevõte tõstnud konsooli toiteploki sarnaselt PlayStation 4-le konsooli sisse.

Sisu poole pealt on Microsoft andnud konsoolile 4K toe ning One S konsooli puhul on inimestel võimalik soetada ka 2 TB mahuga varianti. Microsoft on lubanud ka One S-ile tunduvalt paremat protsessorit, kuid ei ole täpsemat infot selle kohta avaldanud.

Lisaks sellele on nad veidi ümber teinud Xboxi puldid ning andnud neile Bluetoothi toe, mis laseb pulti kasutada ka laua- või sülearvutiga. Pulte on võimalik konsooli tellides ka enda äranägemise järgi kujundada. Võimalik on panna selle peale enda nimi ning valida endale meeldiv värvilahendus.

Uue One S konsooli hind algab 266 eurost ning Xbox tuleb müügile selle aasta augustis.

Avafoto: Xbox

Suhtlusvõrgustikus Twitter on nüüd võimalik kõigil kasutajatel iseenda varasemaid säutse retweetida ehk uuesti säutsuda. Seega kui leiad, et mõni varasem väljaütlemine oli ikka väga nutikas ja hea, siis on nüüd võimalus ennast selle eest õlale patsutada.

Muutusest teatas twitter ka ise säutsu kaudu.

Teade muudatusest

Kuvatõmmis

Avafoto: Wikipedia

Elisa teatas, et nad hakkavad Soomes esimesena Euroopas OnePlus 3 nutitelefoni müüma. Töö käib ka selle nimel, et seadmeid Eestis müüma hakata.

Elisa sõnul saab hetkel Soome OnePlus 3-e eeltellida ning jaanipäevajärgsel nädalal jõuavad seadmed ka päriselt kohale.

Hetkel ei ole veel teada, millal täpselt telefonid Eestis müügile jõuavad, kuid töö selle nimel käib. Elisa suhtekorraldusjuhi Marika Raiski sõnul sõltub see OnePlus3 tootjafirmast, sest jaemüügi kaudu seadme müümine on Hiina tootjale täiesti uus kogemus.

Telefoni hind jääb samaks, mis internetist tellides ehk OnePlusi uusima mudeli saab kätte 399 euro eest.

Elisa on ainus telefonioperaator Euroopas, kes alustas OnePlus 3-e eelmüüki samaaegselt ülemaailmse internetimüügiga.

OnePlus 3 on järg OnePlusi eelmisele mudelile OnePlus 2. Seadme juurest leiab 16-megapikslise põhikaamera, Snapdragon 820 protsessori, 6 GB muutmälu ning 64 GB välkmälu. Lisaks sellele on telefonil 3000 milliampertunni suurune aku, mis toetab kiirlaadimist. See tähendab, et terveks päevaks vajamineva aku laetuse saab kätte 30 minutiga

Foto: OnePlus

Tänast tööoäeva on paslik alustad jalgpalliga ja kui muidu ei saa, siis vähemalt Facebook Messengeris saab nüüd jalgpalli mängida.

Mängu eesmärgiks on palli kõksida. Esimese puudutuse peale lendab pall üles ning siis tuleb sellele uuesti näpuga pihta saada.

Selleks, et mängu alustada, tuleb era- või grupivestluses saata jalgpalli emoji. Kui emoji on kohale jõudnud, tuleb sellele vajutada, et mängu alustada. 

Facebook Messengeris jalgpallimängu alustamiseks tuleb saata jalgpalli emoji.

Selleks, et mängu mängida, võib olla vajalik rakenduse uuendamine.

Kõksida on võimalik senikaua, kuni viitsimist on. Kui kõksimise ajal saavutab mängija rohkem punkte kui vestluskaaslane, näitab Facebook seda ka vestluses.

Jalgpallimäng on järg Facebooki korvpallile, mida saab mängida, kui saata korvpalli emoji. Mõlemad mängud on väga rasked ning ausaltöeldes sõltuvusttekitavad, nii et liginege neile ettevaatlikult.

Mitu punkti sina suutsid koguda?

Foto: Scanpix

Internetis levib LeiserTV nimeline teenus, mis lubab välismaal asudes interneti kaudu Eesti telekanaleid vaadata. Eesti telekanalid ütlevad, et see on piraatteenus, mis varastab nende sisu ja teenib selle pealt raha ning lubavad LeiserTV politseisse anda.

LeiserTV lubab välismaal asudes vaadata mitmeid Eesti telekanaleid ning lisaks mitmeid suurema võrgustiku kanaleid. Kanalite loetelust vaatavad vastu nii ETV, Kanal2 kui ka TV3. Lisaks neile saab vaadata näiteks National Geographicut või Fox Life’i.

Starmani kommertsjuhi Toomas Tiiveli sõnul tundub, et LeiserTV näol on tegemist piraatteenusega.

"Arvestades sisu õiguste omanike väga rangeid piiranguid ja turvanõudeid sisu taasedastamisele, eriti nutiseadmetes ja väljaspool Eestit, on väheusutav, et tegemist on legaalse teenusega," ütles Tiivel. "Kuna veebilehel ei ole ka mingit infot teenuse osutaja kohta, siis seda enam tundub, et tegemist on piraatteenusega."

Piraatteenusele viitab ka, see LeiserTV peidab agaralt oma jälgi. LeiserTV domeen on registreeritud .com tipptasemedomeenina Rootsi teenusepakkuja juures, mis ei luba leida domeeni registreerija andmeid ega kontaktinfot. 

LeiserTV esindajatega Geeniusel ühendust saada ei õnnestunud. Leiseri lehelt ei leia ühtegi märget selle kohta, kes on ettevõtmise taga ning terve lehe peal on vaid üks üldine e-postiaadress, millele saadetud palvele kommentaariks vastust ei tulnud ning teine e-postiaadress, mis on seotud maksete sooritamisega.

ERRi meediasuhete juht Anneli Tõevere-Kauri sõnul uuris ERRi jurist LeiserTV tegevust ning selgus, et ERR ei ole oma kanalite edastamiseks luba andnud.

"Pöördume avaldusega politsei poole, et see veebileht suletaks," ütles Tõevere-Kaur.

TV3-e juhi Priit Leito sõnul pöörduvad ka nemad LeiserTV vastu politseisse.

Töötab vaid välismaal

LeiserTV lubab oma teenust kasutada vaid välismaal, seega tuleb sellele Eestis ligi pääsemiseks kasutada mõnd VPN-teenust, mis loob veebilehele mulje, nagu külastaja asuks välisriigis. Nõnda on võimalik ka Eestis LeiserTV teenuseid kasutada ning telepilti näha, ilma, et tuleks tegemist teha mõne ettevõttega, kes kodust telepilti pakub.

Artikli valmimise hetkel on LeiserTV makse sihtkohana märgitud Poola pank Alior Bank Spolka Akcyjna ning ettevõte, kellele konto kuulub on nimega Projekt Tech. Samuti on võimalik teenuse eest tasuda Skrilli ülekandega.

LeiserTV vahetab olenevalt päevast aga maksekanaleid. Kliendid saavad tihti kirju, mille sisu on järgmine:

"Oleme taastanud pangamakse võimaluse, kuid palun võtke teadmiseks, et olenevalt päevast, kasutame erinevaid pangakontosid. Ennem ülekande tegemist palun veenduge alati, mis pangakonto on sellele päeval kasutusel." (Grammatiliselt ebakorrektne kirjaviis muutmata.)

LeiserTV lehel on kirjas, et teenus ei ole loodud aga raha teenimise eesmärgil. "LeiserTV klubi ei ole loodud ettevõtlusest kasu teenimise eesmärgil ja liikmemaksust kaetakse vaid klubi toimimiseks vajalikud kulud," seisab lehel.

LeiserTV hinnakiri on võrreldes suuremate teenusepakkujatega odavam ning erinevalt mitte-piraatteenusepakkujatest lubab LeiserTV oma teenuse eest maksta ka nädalapõhise tasuga. Seitsmepäevase vaatamisõiguse eest tuleb tasuda 3,50 eurot, kuuajaline vaatamisõigus läheb maksma 8 eurot.

LeiserTV kasutamine on lihtne. Kanalite valik on lai, sinna kuuluvad nii muusikakanalid kui ka filmikanalid.

Teenusest saab vaadata ka telekava ning lisada saadete kohta endale meelepäraseid märkmeid. Soovi korral saab saateid ka salvestada, kuid seda 25 tunni ulatuses ning salvestatud saateid hoiab teenus alles kaks kuud.

Eile õhtul viis kosmosefirma SpaceX Falcon 9 rakett orbiidile kaks kommunikatsioonisatelliiti, kuid raketi tagasitulekul maandumine ebaõnnestus ning rakett plahvatas.

SpaceX’i tegevjuht Elon Musk teatasõnnetusest Twitteri vahendusel kirjutades, et raketiga juhtus maandumisel RUD (Rapid Unscheduled Disassembly), mis tähendab eesti keeles kiiret plaanimata purunemist ning mõistet kasutab SpaceX, kui rakett puruneb maandumisel.

Varem on SpaceX maandanud rakette edukalt peale orbiidil käimist neli korda, seega on õnnetus mingis mõttes samm tagasi. Siiski on orbiidil käinud raketi edukas maandamine üsna uuenduslik idee ning selleks vajaminevaid tehnoloogiaid veel arendatakse.

Miks täpselt rakett maandumisel purunes, ei ole veel teada, sest videoühendus droonlaevaga katkes maandumise hetkel raketi tekitatud rappumise tõttu. Elon Muski sõnul avaldavad nad videod maandumisest siis, kui SpaceX’il õnnestub droonlaeval olevatele kaameratele ligi pääseda.

Landing video will be posted when we gain access to cameras on the droneship later today. Maybe hardest impact to date. Droneship still ok.

— Elon Musk (@elonmusk) June 15, 2016

Avafoto: SpaceX

Riigikogu võttis eile 88 poolthääle ja ühegi vastuhääleta vastu seadusemuudatused, mis lihtsustavad e-residendiks saamist, muudavad e-teenused kasutajasõbralikumaks ning pakuvad nii e-residentidele kui Eesti elanikele võimaluse avada pangakonto kontorisse tulemata.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt on võimalik näiteks avada pangakonto, suheldes panga esindajaga läbi videokõne. Isiku tõendamiseks on endiselt vaja ID-kaarti või oma koduriigi isikuttõendavat dokumenti, kuid konto avamine muutub sedaviisi palju mugavamaks.

Läbi kommunikatsioonivahendite tehtud isikutuvastuse korral kehtivad ka mõned piirid. Eraisikul on võimalik ühes kuus raha üle kanda summas kuni 10 000 eurot, juriidilisel isikul aga 25 000 eurot.

E-residentsuse projekti juht Kaspar Korjus ütles Geeniusele, et uus seaduseelnõu aitab oluliselt edasi e-residentsuse eesmärki luua asukohast sõltumatut ettevõtluskeskkonda.

"Kui kõigepealt pidi e-resident kaks korda Eestisse sõitma, et üldse e-residendiks saada, siis nüüd on see võimalik läbi välisesinduste ja veebipõhise taotluse," rääkis Korjus. "Kuid seejärel jäi ikkagi õhku see, et inimene pidi sõitma Eestisse, et avada pangakontot. Uus juulis jõustuv seadusemuudatus võimaldab ka pangakonto veebi teel hankida." Ta lisas, et eelnõu on üks viimaseid lülisid asukohast sõltumatu ettevõtluskeskkonna loomisel.

Korjus ütles ka, et läbi e-lahenduste loodud isikutuvastus on varasemast ka hulga turvalisem.

"Kui seni sai pangakontot läbi ühe kohtumise telleriga kinnitada, siis nüüd toimub see läbi audiovisuaalse lahenduse, mille kaudu peetud vestlus salvestatakse," ütles ta. "Teenusesse sisenemine toimub e-residendina, lisaks on pankade poolt lisaks tehtud ka hoolsusmeetmeid, rääkimata riigi poolt tehtud taustauuringust ning salvestatud sõrmejälgedest."

"See on hea näide sellest, kuidas riik ja erasektor on järjekordselt teinud Eestis koostööd," lisas Korjus.

Avafoto: Scanpix

Internetis leiduvate voogedastus- ehk streaming-lehekülgede kasutamine näiteks spordisündmuste vaatamiseks võib olla äärmiselt ohtlik, kuna on 50-protsendine tõenäosus, et need leheküljed on pahavaraga nakatunud.

Belgias asuva KU Leuveni ülikooli ning USA-s asuva Stony Brooki ülikooli teadlased võtsid analüüsimiseks 23 000 voogedastussaiti. Seejärel külastas teadlaste poolautomaatne tööriist veebilehti 850 000 korda ning selgus, et pooled veebilehtedel olnud reklaamid olid pahavaraga nakatunud.

Eriti ohtlikuks teevad antud lehed teadlaste sõnul eksitavad sulgemisikoonid, mis sageli ei sulge reklaami ning vahel liiguvad lausa mööda ekraani ringi, et panna kasutaja sellest mööda vajutama.

Lisaks sellele kasutavad lehed mõnikord taktikat, kus panevad kasutaja arvama, et tal on vaja mingit sorti spetsiaalset tarkvara sisule ligipääsemiseks ning see tuleb alla laadida veebilehel pakutud lingi kaudu.

Inglismaa jalgpalli kõrgliiga Premier League'i andmetel vaatab nende mänge iganädalaselt ebaseaduslike voogedastuslehtede kaudu ligikaudu miljon inimest.

Turvaeksperdid avastasid, et nüüd suudab Androidi krüpto-lunavara FLocker nakatada ka nutitelereid.

FLocker töötab sarnaselt mitmetele teistele Androidi krüpto-lunavaradele. See lukustab teleri ekraani ning väidab, et selle omanik on hakkama saanud mõne kuriteoga.  Selleks, et seade lahti lukustada, tuleb pantvangivõtjatele üle anda umbes 200 dollari väärtuses iTunesi kinkekaarte.

FLocker ei krüpteeri päriselt seadmes olevaid faile, vaid lukustab lihtsalt seadme nõnda, et selle omanik ei saa sellega enne midagi teha, kui lunaraha on makstud.

FLockeri analüüsimine näitab, et teleriversiooni ning nutitelefoniversiooni vahel erinevusi ei ole. Mõlemad nõuavad seadmesse paigaldamisel administraatoriõigusi. Kui kasutaja neid ei anna, külmutab pahavara seadme ekraani, kuni õigused on antud.

Kui õigused on käes, ühendab pahavara end oma koduserveriga ning jääb edasisi juhiseid ootama. Ajal, mis seade on lukustatud, kogub pahavara ka infot seadme omaniku kohta. Näiteks uurib see, mis on seadme omaniku telefoninumber.

Telerist saab pahavara ka ise eemaldada, aga mittetehnilistel kasutajatel tuleks selleks ikkagi pöörduda teleriremontijate poole. Praegu pole ka selge, kuidas täpselt pahavara telerisse saab, kuid tõenäoliselt samamoodi nagu telefonidesse: nakatunud linkide, äppide või muu säärase kaudu.

Foto: Samsung